• Nutrition and food
  • Recipes
  • Health and beauty
  • Toitumisnõustamine ja stressijuhtimine

  • Meet Enid
  • Contact
0

Toitumisnõustamine ja stressijuhtimine

Nutrition and food
/
March 25, 2024

5 flaxseed health benefits

flaxseed health benefits oil vs ground

5 Powerful Health Benefits of Flaxseed: Why is Flaxseed Good For You

I have been using flax seeds in smoothies quite a long time, but I caught myself with a thought that actually I have forgotten why I consume it and what are its health benefits. So I did some research and here is what I found.

Flaxseed, also known as linseed…

is an unassuming seed packed with a surprising amount of nutritional punch. For centuries, it’s been a dietary staple in many cultures, and modern research is catching up to tradition, revealing a wealth of potential health benefits. 

Flaxseed boasts an incredibly long history. Evidence suggests it was cultivated in Babylon a whopping 5,000 years ago, around 3000 BC. That makes it one of the oldest cultivated crops! And  – flaxseed wasn’t just for food in the past. Its strong fibers were used to make linen, a highly prized fabric known for its durability and comfort. In fact, flax fibers were even used to make mummy wrappings in ancient Egypt, showcasing their remarkable strength

But now, let’s delve into five reasons why you should consider incorporating this tiny but mighty seed into your diet.

1. Rich Source of Omega-3s: Flaxseed is a champion for both omega-3 fatty acids and fiber. Omega-3s, particularly alpha-linolenic acid (ALA), are essential fats that play a crucial role in heart health and brain function [1]. A study published in The Journal of Nutrition found that consuming flaxseed may led to a reduction in blood pressure, a major risk factor for heart disease [2]. 

2. May support weight loss: Flaxseed also boasts a significant amount of fiber, both soluble and insoluble, which can aid digestion, promote gut health, and contribute to a feeling of fullness, potentially supporting weight management [3].

3. Potential Cancer-Fighting Properties: Research suggests that flaxseed may have properties that help fight certain cancers. The lignans found in flaxseed are plant compounds with potential anti-cancer effects. A study published in Nutrition Reviews explored the role of flaxseed lignans in cancer prevention and highlighted promising results, particularly for breast and prostate cancers [4]. While more research is needed, these findings are encouraging.

4. May Help Regulate Blood Sugar: Flaxseed fiber may play a role in regulating blood sugar levels. A study published in the journal of Complementary Therapies in Medicine demonstrated that flaxseed supplementation significantly improves fasting blood sugar concentrations and insulin levels in patients with prediabetes [5].

5. Potential Benefits for Skin Health: Alpha-linolenic acid (ALA) and lignans in flaxseed may help improve skin health by reducing sensitivity and promoting hydration. Flaxseed oil may also be used topically to soothe dry skin. [6]

Flaxseed Oil vs. Ground Flaxseed:

Both flaxseed oil and ground flaxseed offer health benefits, but there are some key differences. Flaxseed oil is a concentrated source of ALA but lacks the fiber content of whole flaxseeds. Ground flaxseed provides a more balanced nutrient profile with both ALA and fiber.

Whole vs. Ground Flaxseed

Choose whole flaxseeds for long-term storage, as grinding exposes the healthy fats to air, reducing their shelf life. Grind flaxseeds just before consumption to maximize their nutritional value.

Tips: Adding Flaxseed to Your Diet

Flaxseed’s mild, nutty flavor makes it a versatile ingredient. Here are some ideas to incorporate it into your daily routine:

  • Baked Goods: Add ground flaxseed to muffins, cookies, or bread for a fiber and protein boost.
  • Smoothies: Blend flaxseed into your morning smoothie for a creamy texture and added nutrients. *See on of my smoothie recipes with flaxseeds here.
  • Oatmeal: Stir ground flaxseed into your oatmeal for a satisfying and nutritious breakfast.
  • Salads: Sprinkle ground flaxseed over salads for an extra crunch and a source of healthy fats.

By incorporating this tiny powerhouse into your diet, you can unlock a multitude of potential health benefits.

References:

  1. National Institutes of Health – Omega-3 Fatty Acids: https://ods.od.nih.gov/factsheets/Omega3FattyAcids-HealthProfessional/
  2. The Journal of Nutrition – Flaxseed Consumption May Reduce Blood Pressure: A Systematic Review and Meta-Analysis of Controlled Trials: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0022316622086862
  3. Mayo Clinic – Fiber: https://www.mayoclinic.org/healthy-lifestyle/nutrition-and-healthy-eating/in-depth/fiber/art-20043983
  4. National Institutes of Health – Flaxseed and Breast Cancer: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2735230/
  5. Journal of Complementary Therapies in Medicine – Effect of flaxseed (Linum usitatissimum) supplementation on glycemic control and insulin resistance in prediabetes and type 2 diabetes: A systematic review and meta-analysis of randomized controlled trials: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0965229922000541
  6. Skin Pharmacology and Applied Skin Physiology: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21088453/
0 Comments
Leave a Comment

You May Also Like...

What is the Healthiest Sugar Substitute?

August 13, 2024

Best Oil For Deep Frying

August 6, 2024

Let´s clear the confusion: Is Coffee Good or Bad for You?

August 21, 2024

Leave a Reply Cancel Comment

Previous Post
Collagen peptides benefits
Next Post
What to take or eat with vitamin D3 for best absorption

aging (1) collagen (3) dairyfree (3) dessert (2) glutenfree (2) oils (2) skin (2) sugar (2) supplements (3) vegan (3) vitamins (1)

  • Juicy Sesame-Crusted Beef & Chickpea Patties 🥯
  • Let´s clear the confusion: Is Coffee Good or Bad for You?
  • Healthiest Oil for Frying
  • Which is the Healthiest Syrup?
  • What is the Healthiest Sugar Substitute?
  • Best Oil For Deep Frying
  • Moist Rhubarb-Mango Cake with Crunchy Almond Topping (vegan, Gluten-free)

@sinutoit
Sinu Toit

@sinutoit

Enid Udras | Toitumis- ja tervisealane nõu🌿 🍍 lihtsad+tervislikud retseptid 🫶 parem toit, parem elu 🍍 teadlikum elustiil 💖 1:1 nõustamine
  • Mul pole õigeid riideid - võta siis poolõiged riided, võta need, mis on.

Mul pole motivatsiooni - seda ei maksa kunagi ootama jääda, nii ei muutu sinu elus midagi.

Trenn asub kaugel - tee kodus või kodu lähedal.

Olen vaimselt väsinud ja mul pole tuju - trenn taastab vaimsed ressursid ja meeleolu.

Trenn võtab liiga palju aega - tee lühemalt.

Ma ei oska ise trenni teha - võta mõni beginners exercise Youtube video ja proovi järgi teha. Või mine kiirkõndi tegema või sörkima. 

Ja no vaata seda video - olen siin nagu olen: nahk punane, mingeid arme täis, juuksed pole kuskiltpidi sätitud, valgus on ebaühtlane ja video rapub. 

Kui ma oleks nüüd kõigele sellele keskendunud, siis oleks jäänud see video postitamata. Ja tulevikus võibolla veel 100 video postitamata ja siis veel 100 asja tegemata...nii võib elu elamata jääda.
Sama ka trennimineku puhul.
Ära aja taga ideaalset hetke - seda ei pruugi kunagi tulla.

#trennjatoitumine #eluviis #mõtteviis #toitumine #enesejuhtimine
  • Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid
Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. 

Miks seda nii raske märgata on? 
See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 

💪 oled produktiivne
💪 jooksed ringi ja tegutsed 
 

aga su keha maksab selle eest kõrget hinda.

Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni.

Mis seda põhjustab?
Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. 

Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨

👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil.

#stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
  • Viimasel ajal jõuab minu juurde järjest rohkem naisterahvaid, kellel on probleeme nõrkade küünte ja juustega.

Miks see nii on ja kas see võib olla seotud toitumise ja eluviisiga?

Vastuseks on jah.

Kui kehal on stress või on tal millestki puudus, suunatakse ressursid esimesena elutähtsatesse organitesse ning juuksed ja küüned jäetakse lihtsalt nälga.

Aga mis on siis need tähtsad ained, mida keha vajab piisavas koguses, et kasvatada terveid juukseid ja küüsi?

🌱Raud – uuringud näitavad otsest seost madala ferritiini (spetsiaalne valk kehas, mis hoiustab rauda) ja juuste väljalangemise vahel. Raua allikad on näiteks: maks, kana, veiseliha, kõrvitsaseemned.
🌱Valk – allikateks on nt: erinevad kalad, liha, muna.
🌱Tsink – kõrvitsaseemned, mereannid (sh krevetid).
🌱Seleen – brasiilia pähklid, mereannid, kala, munad.
🌱Vitamiin D – rasvane kala (näiteks lõhe), muna, maks.
🌱B12 – vitamiin B12 mängib võtmerolli punaste vereliblede loomes ja DNA sünteesis. Kui B12 on kehas vähe, on häiritud rakkude jagunemine juuksefolliikulis ning hapniku transport peanahka ja küünemaatriksisse. B12 leitub näiteks: kala, mereannid, juust, maks. 
🌱Räni – räni toimib juuste ja küünte puhul justkui “liimina” ja tagab küüntele tugevuse ja painduvuse ning annab juustele elastsuse ja läike. Leidub näiteks: kaer, hirss, paprika, lehtsalatid.

Kas sinu menüü sisaldab neid toiduaineid?

Kui aga tahad tahad päriselt ilusaid juukseid ja küüsi, siis tihti vaid teatud toitainete lisamisest menüüsse ei piisa. 

On veel mõned samatähtsad tegevused, mis tagavad paremad tulemused – seega tule nõustamisele ja saame tuttavaks!

#tugevadjuuksed #tugevadküüned #toitumisnõustamine #toitumisnõustaja
  • See ongi põhjus, miks seda teen - et sina leiaksid enda jaoks need vastused, mida ammu otsinud oled.
  • Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest?

See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬

Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame.

Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%.
See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta...

Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse.

Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi?

Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis.

#viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
  • Väikesed muudatused :)

Alates 22.06 ma enam Ülemiste Citys vastuvõtte ei tee. Endiselt aga saad aega broneerida läbi sinutoit.ee lehe ja Reval Sport kodulehe.

Taustal olen otsimas uut mõnusat ja hubast ruumi kesklinna piirkonnas, mida saaks vajaduspõhiselt (vahel ka nädalavahetustel) nõustamisteks kasutada. Kui tead mõnd sellist, anna märku ☺️. Olen juba ette tänulik iga mõtte eest!

#toitumisnõustamine #toitumine #tervisliktoitumine #kaalustalla #sinutoit
  • Optimeerid oma aega ja investeeringuid? Aga kas optimeerid ka oma seedimist – oma aju peamist kütusetehast? 🫣

Aeg suunata tähelepanu “kiire kütuse tankimiselt” keha efektiivsusele. 
Miks? 
Kiiresti söömine on sinu kognitiivse võimekuse ja energia salajane lekkeallikas.

Miks see nii on?

Vaatame korraks kapoti alla (biokeemiasse):

1️⃣ Sümpaatiline vs. parasümpaatiline režiim (fight or flight)
Kui neelad toidu alla kiirustades (või ekraani vaadates), on su keha pigem stressirežiimis. Süljeeritus väheneb, maohappe ja seedeensüümide tootmine on pärsitud. 
Tulemus? Toit ei lagune korralikult, mis võib tõsta seedekoormust ja suurendada põletikku kehas. See omakorda soodustab pärastlõunast energiakriisi ja “ajudu”. Kaotad fookust just siis kui peaksid tegema päeva tähtsaimaid otsuseid.

2️⃣ Hormonaalne viivitus
Küllastustunnet reguleerivatel hormoonidel (nagu näiteks leptiin) kulub ajju jõudmiseks umbes 20 minutit. Kiiresti süües on limiit ammu ületatud enne kui keha pidurit tõmbab. See omakorda võib kaasa tuua veresuhkru Ameerika mäed – kiire energiasööst, millele järgneb ka kiire krahh ja produktiivsuse kadu.

3️⃣ Vagusnärvi (uitnärvi) sabotaaž
Rahulik söömine ja põhjalik närimine aktiveerivad vagusnärvi, mis viib keha taastavasse ja analüütilisse “puhka ja seedi” seisundisse. Kiirustades blokeerid sa selle peamise lüliti, mis hoiab su närvisüsteemi tasakaalus ja stressitaluvuse kõrgena.

💼 Sõnum tööandjatele ja juhtidele:

Kultuur, kus lõunasööki hinnatakse selle lühiduse järgi, võib maksta kätte meeskonna fookuses, loomingulisuses ja haiguspäevades. Rahulik lõunapaus ei ole ajakulu – see on strateegiline investeering ja kõrge ROI-ga tegevus, mis aitab tagada, et sinu tiim on produktiivne ka kell viis õhtul, mitte ainult hommikul.

📚 Soovitus! Pane järgmisel toidukorral telefon käest ja sulge sülearvuti. Tunneta maitseid ja äri iga suutäit 20–30 korda. Testi seda kolm päeva ja jälgi oma fookuse taset pärastlõunal. Söömine ei peaks olema võidujooks ajaga!

Kuidas sina tavaliselt lõunatad – kas nö jooksu pealt või teadlikult aega võttes? Jäta kommentaaridesse! 👇
#toitumine #toitumiskoolitus #tervis #väsimus #toitumisteadus
  • Ülemiste City Tervisekevade raames sain toreda võimaluse rääkida teemal “Kuidas toituda tervislikult kiire elutempo korral”, et teha tervislikud valikud lihtsamaks ja kujundada nutikalt oma ümbrus nii, et see sinu tervise eesmärke toetab.

Oli üle ootuste osavõtt ja üllatavalt kaasamõtlev publik ✨. Seega suur aitäh @ulemistecity ‘le selle võimaluse ja hea tervise propageerimise eest! 🤝

#tervis #paremtervis #toitumine#toitumiskoolitus
  • Elame ajastul, kus krooniline ajapuudus on muutunud normiks ning tervislik toitumine tundub sageli järjekordse kurnava kohustusena meie niigi pikas to-do listis. 

Levinud on aga eksiarvamus, et hea tervis nõuab köögis tunde ja tunde kokkamist ja raudset enesedistsipliini. Teadus räägib pisut midagi muud. 

Rohkem infot: www.ulemistecity.ee - Sündmused.

#toitumine #tervis #töötervishoid #heaolu #ülemistecity #toitumisnõustamine #tervisliktoitumine #stressijuhtimine
Jälgi Instagramis
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Mul pole õigeid riideid - võta siis poolõiged riided, võta need, mis on. Mul pole motivatsiooni - seda ei maksa kunagi ootama jääda, nii ei muutu sinu elus midagi. Trenn asub kaugel - tee kodus või kodu lähedal. Olen vaimselt väsinud ja mul pole tuju - trenn taastab vaimsed ressursid ja meeleolu. Trenn võtab liiga palju aega - tee lühemalt. Ma ei oska ise trenni teha - võta mõni beginners exercise Youtube video ja proovi järgi teha. Või mine kiirkõndi tegema või sörkima. Ja no vaata seda video - olen siin nagu olen: nahk punane, mingeid arme täis, juuksed pole kuskiltpidi sätitud, valgus on ebaühtlane ja video rapub. Kui ma oleks nüüd kõigele sellele keskendunud, siis oleks jäänud see video postitamata. Ja tulevikus võibolla veel 100 video postitamata ja siis veel 100 asja tegemata...nii võib elu elamata jääda. Sama ka trennimineku puhul. Ära aja taga ideaalset hetke - seda ei pruugi kunagi tulla. #trennjatoitumine #eluviis #mõtteviis #toitumine #enesejuhtimine
4 days ago
View on Instagram |
1/9
Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid
Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. 

Miks seda nii raske märgata on? 
See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 

💪 oled produktiivne
💪 jooksed ringi ja tegutsed 
 

aga su keha maksab selle eest kõrget hinda.

Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni.

Mis seda põhjustab?
Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. 

Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨

👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil.

#stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid
Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. 

Miks seda nii raske märgata on? 
See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 

💪 oled produktiivne
💪 jooksed ringi ja tegutsed 
 

aga su keha maksab selle eest kõrget hinda.

Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni.

Mis seda põhjustab?
Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. 

Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨

👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil.

#stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid
Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. 

Miks seda nii raske märgata on? 
See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 

💪 oled produktiivne
💪 jooksed ringi ja tegutsed 
 

aga su keha maksab selle eest kõrget hinda.

Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni.

Mis seda põhjustab?
Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. 

Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨

👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil.

#stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid
Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. 

Miks seda nii raske märgata on? 
See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 

💪 oled produktiivne
💪 jooksed ringi ja tegutsed 
 

aga su keha maksab selle eest kõrget hinda.

Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni.

Mis seda põhjustab?
Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. 

Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨

👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil.

#stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid
Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. 

Miks seda nii raske märgata on? 
See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 

💪 oled produktiivne
💪 jooksed ringi ja tegutsed 
 

aga su keha maksab selle eest kõrget hinda.

Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni.

Mis seda põhjustab?
Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. 

Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨

👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil.

#stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid
Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. 

Miks seda nii raske märgata on? 
See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 

💪 oled produktiivne
💪 jooksed ringi ja tegutsed 
 

aga su keha maksab selle eest kõrget hinda.

Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni.

Mis seda põhjustab?
Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. 

Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨

👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil.

#stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. Miks seda nii raske märgata on? See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 💪 oled produktiivne 💪 jooksed ringi ja tegutsed aga su keha maksab selle eest kõrget hinda. Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni. Mis seda põhjustab? Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨ 👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil. #stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
4 days ago
View on Instagram |
2/9
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Viimasel ajal jõuab minu juurde järjest rohkem naisterahvaid, kellel on probleeme nõrkade küünte ja juustega. Miks see nii on ja kas see võib olla seotud toitumise ja eluviisiga? Vastuseks on jah. Kui kehal on stress või on tal millestki puudus, suunatakse ressursid esimesena elutähtsatesse organitesse ning juuksed ja küüned jäetakse lihtsalt nälga. Aga mis on siis need tähtsad ained, mida keha vajab piisavas koguses, et kasvatada terveid juukseid ja küüsi? 🌱Raud – uuringud näitavad otsest seost madala ferritiini (spetsiaalne valk kehas, mis hoiustab rauda) ja juuste väljalangemise vahel. Raua allikad on näiteks: maks, kana, veiseliha, kõrvitsaseemned. 🌱Valk – allikateks on nt: erinevad kalad, liha, muna. 🌱Tsink – kõrvitsaseemned, mereannid (sh krevetid). 🌱Seleen – brasiilia pähklid, mereannid, kala, munad. 🌱Vitamiin D – rasvane kala (näiteks lõhe), muna, maks. 🌱B12 – vitamiin B12 mängib võtmerolli punaste vereliblede loomes ja DNA sünteesis. Kui B12 on kehas vähe, on häiritud rakkude jagunemine juuksefolliikulis ning hapniku transport peanahka ja küünemaatriksisse. B12 leitub näiteks: kala, mereannid, juust, maks. 🌱Räni – räni toimib juuste ja küünte puhul justkui “liimina” ja tagab küüntele tugevuse ja painduvuse ning annab juustele elastsuse ja läike. Leidub näiteks: kaer, hirss, paprika, lehtsalatid. Kas sinu menüü sisaldab neid toiduaineid? Kui aga tahad tahad päriselt ilusaid juukseid ja küüsi, siis tihti vaid teatud toitainete lisamisest menüüsse ei piisa. On veel mõned samatähtsad tegevused, mis tagavad paremad tulemused – seega tule nõustamisele ja saame tuttavaks! #tugevadjuuksed #tugevadküüned #toitumisnõustamine #toitumisnõustaja
6 days ago
View on Instagram |
3/9
See ongi põhjus, miks seda teen - et sina leiaksid enda jaoks need vastused, mida ammu otsinud oled.
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
See ongi põhjus, miks seda teen - et sina leiaksid enda jaoks need vastused, mida ammu otsinud oled.
1 week ago
View on Instagram |
4/9
Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest?

See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬

Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame.

Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%.
See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta...

Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse.

Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi?

Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis.

#viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest?

See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬

Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame.

Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%.
See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta...

Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse.

Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi?

Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis.

#viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest?

See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬

Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame.

Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%.
See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta...

Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse.

Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi?

Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis.

#viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest?

See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬

Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame.

Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%.
See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta...

Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse.

Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi?

Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis.

#viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest?

See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬

Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame.

Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%.
See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta...

Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse.

Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi?

Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis.

#viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest?

See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬

Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame.

Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%.
See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta...

Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse.

Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi?

Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis.

#viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest? See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬 Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame. Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%. See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta... Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse. Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi? Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis. #viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
1 week ago
View on Instagram |
5/9
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Väikesed muudatused :) Alates 22.06 ma enam Ülemiste Citys vastuvõtte ei tee. Endiselt aga saad aega broneerida läbi sinutoit.ee lehe ja Reval Sport kodulehe. Taustal olen otsimas uut mõnusat ja hubast ruumi kesklinna piirkonnas, mida saaks vajaduspõhiselt (vahel ka nädalavahetustel) nõustamisteks kasutada. Kui tead mõnd sellist, anna märku ☺️. Olen juba ette tänulik iga mõtte eest! #toitumisnõustamine #toitumine #tervisliktoitumine #kaalustalla #sinutoit
3 weeks ago
View on Instagram |
6/9
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Optimeerid oma aega ja investeeringuid? Aga kas optimeerid ka oma seedimist – oma aju peamist kütusetehast? 🫣 Aeg suunata tähelepanu “kiire kütuse tankimiselt” keha efektiivsusele. Miks? Kiiresti söömine on sinu kognitiivse võimekuse ja energia salajane lekkeallikas. Miks see nii on? Vaatame korraks kapoti alla (biokeemiasse): 1️⃣ Sümpaatiline vs. parasümpaatiline režiim (fight or flight) Kui neelad toidu alla kiirustades (või ekraani vaadates), on su keha pigem stressirežiimis. Süljeeritus väheneb, maohappe ja seedeensüümide tootmine on pärsitud. Tulemus? Toit ei lagune korralikult, mis võib tõsta seedekoormust ja suurendada põletikku kehas. See omakorda soodustab pärastlõunast energiakriisi ja “ajudu”. Kaotad fookust just siis kui peaksid tegema päeva tähtsaimaid otsuseid. 2️⃣ Hormonaalne viivitus Küllastustunnet reguleerivatel hormoonidel (nagu näiteks leptiin) kulub ajju jõudmiseks umbes 20 minutit. Kiiresti süües on limiit ammu ületatud enne kui keha pidurit tõmbab. See omakorda võib kaasa tuua veresuhkru Ameerika mäed – kiire energiasööst, millele järgneb ka kiire krahh ja produktiivsuse kadu. 3️⃣ Vagusnärvi (uitnärvi) sabotaaž Rahulik söömine ja põhjalik närimine aktiveerivad vagusnärvi, mis viib keha taastavasse ja analüütilisse “puhka ja seedi” seisundisse. Kiirustades blokeerid sa selle peamise lüliti, mis hoiab su närvisüsteemi tasakaalus ja stressitaluvuse kõrgena. 💼 Sõnum tööandjatele ja juhtidele: Kultuur, kus lõunasööki hinnatakse selle lühiduse järgi, võib maksta kätte meeskonna fookuses, loomingulisuses ja haiguspäevades. Rahulik lõunapaus ei ole ajakulu – see on strateegiline investeering ja kõrge ROI-ga tegevus, mis aitab tagada, et sinu tiim on produktiivne ka kell viis õhtul, mitte ainult hommikul. 📚 Soovitus! Pane järgmisel toidukorral telefon käest ja sulge sülearvuti. Tunneta maitseid ja äri iga suutäit 20–30 korda. Testi seda kolm päeva ja jälgi oma fookuse taset pärastlõunal. Söömine ei peaks olema võidujooks ajaga! Kuidas sina tavaliselt lõunatad – kas nö jooksu pealt või teadlikult aega võttes? Jäta kommentaaridesse! 👇 #toitumine #toitumiskoolitus #tervis #väsimus #toitumisteadus
2 months ago
View on Instagram |
7/9
Ülemiste City Tervisekevade raames sain toreda võimaluse rääkida teemal “Kuidas toituda tervislikult kiire elutempo korral”, et teha tervislikud valikud lihtsamaks ja kujundada nutikalt oma ümbrus nii, et see sinu tervise eesmärke toetab.

Oli üle ootuste osavõtt ja üllatavalt kaasamõtlev publik ✨. Seega suur aitäh @ulemistecity ‘le selle võimaluse ja hea tervise propageerimise eest! 🤝

#tervis #paremtervis #toitumine#toitumiskoolitus
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Ülemiste City Tervisekevade raames sain toreda võimaluse rääkida teemal “Kuidas toituda tervislikult kiire elutempo korral”, et teha tervislikud valikud lihtsamaks ja kujundada nutikalt oma ümbrus nii, et see sinu tervise eesmärke toetab. Oli üle ootuste osavõtt ja üllatavalt kaasamõtlev publik ✨. Seega suur aitäh @ulemistecity ‘le selle võimaluse ja hea tervise propageerimise eest! 🤝 #tervis #paremtervis #toitumine#toitumiskoolitus
3 months ago
View on Instagram |
8/9
Elame ajastul, kus krooniline ajapuudus on muutunud normiks ning tervislik toitumine tundub sageli järjekordse kurnava kohustusena meie niigi pikas to-do listis. 

Levinud on aga eksiarvamus, et hea tervis nõuab köögis tunde ja tunde kokkamist ja raudset enesedistsipliini. Teadus räägib pisut midagi muud. 

Rohkem infot: www.ulemistecity.ee - Sündmused.

#toitumine #tervis #töötervishoid #heaolu #ülemistecity #toitumisnõustamine #tervisliktoitumine #stressijuhtimine
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Elame ajastul, kus krooniline ajapuudus on muutunud normiks ning tervislik toitumine tundub sageli järjekordse kurnava kohustusena meie niigi pikas to-do listis. Levinud on aga eksiarvamus, et hea tervis nõuab köögis tunde ja tunde kokkamist ja raudset enesedistsipliini. Teadus räägib pisut midagi muud. Rohkem infot: www.ulemistecity.ee - Sündmused. #toitumine #tervis #töötervishoid #heaolu #ülemistecity #toitumisnõustamine #tervisliktoitumine #stressijuhtimine
3 months ago
View on Instagram |
9/9

  • Home
  • About
  • Contact

© 2026 Sinu Toit