• Nutrition and food
  • Recipes
  • Health and beauty
  • Toitumisnõustamine ja stressijuhtimine

  • Meet Enid
  • Contact
0

Toitumisnõustamine ja stressijuhtimine

Health and beauty
/
April 14, 2024

How to choose the right collagen supplement?

How to choose the best collagen supplement

Collagen supplements and powders have taken the wellness world by storm, promising a fountain of youth and a multitude of health benefits. From glowing skin to stronger joints, the potential advantages seem endless. But with a dizzying array of brands and formulations on the market, navigating the collagen landscape can feel overwhelming. 

In this blog post I try to equip you with the knowledge to choose the best collagen supplement to address your unique needs. We’ll look the different types of collagen, explore the various sources, and decipher the science behind additional ingredients. By the end of this journey, you’ll be empowered to make informed decisions and unlock the potential benefits of collagen for yourself.

In which cases collagen supplementation may be helpful?

While collagen supplements have become increasingly popular, they aren’t necessarily for everyone.

Who may benefit:

  • Those with a diet lacking collagen: If you don’t consume many collagen-rich foods like bone broth or fish, supplements may help bridge the gap.
  • People with signs of aging skin: Collagen production naturally declines with age, potentially leading to wrinkles and loss of skin elasticity. Collagen supplements may help improve skin hydration and plumpness.
  • Those experiencing joint pain: Some research suggests collagen peptides may help reduce pain associated with osteoarthritis.
  • Athletes and people with active lifestyles: Collagen is a major component of connective tissues, and supplementation might aid in recovery from exercise-related injuries.
  • Individuals with gut issues: Collagen may play a role in gut health, and some studies suggest it could help improve gut lining integrity.

Do collagen supplements work?

Scientific studies suggest that collagen supplementation may promote increased skin elasticity, hydration, and overall firmness. A study published in the Journal of Cosmetic Dermatology (1) found that participants who took collagen supplements experienced a significant reduction in wrinkle depth and improved skin hydration. Another study in the Journal of Medical Nutrition and Nutraceuticals (2) demonstrated the positive impact of collagen peptides on skin elasticity and moisture content. These findings support the notion that collagen supplementation can be a valuable addition to one’s skincare routine, helping to combat signs of aging and enhance skin vitality. 

However, it’s essential to choose high-quality products. And still, more research is needed to fully understand the effects and dosages for various purposes as there’s a lack of randomized controlled trials.

  1. Journal of Cosmetic Dermatology – Collagen supplementation improves skin aging signs
  2. Journal of Medical Nutrition and Nutraceuticals – Collagen peptides enhance skin elasticity and moisture

COLLAGEN PEPTIDES VS COLLAGEN - WHICH FORM IS MOST EFFECTIVE?

Collagen and collagen peptides are related, but with a key difference: bioavailability, or how easily your body can absorb them. Collagen peptides are likely better absorbed than regular collagen.

  • Collagen – whole collagen molecules are quite large and difficult for the body to digest and absorb directly from food or supplements.

  • Collagen peptides – also called as hydrolyzed collagen, are smaller bits of collagen created by breaking down whole collagen molecules through a process called hydrolysis. This makes them much easier for your body to absorb.

So now we know that rather look for collagen supplement/powder where collagen is in a form of peptides.

What is the difference between type I, II and III collagen?

There are 16 types of collagen, but supplements typically focus on types 1, 2, and 3. Type 1 supports skin health, type 2 benefits joints, and type 3 aids muscles and blood vessels. Identify your primary concern to pick the most relevant type(s).

  1. Type I Collagen: This is the most abundant type, making up around 90% of your body’s collagen. Think of it as the building block for your skin, tendons, ligaments, bones, and even your teeth. It’s what gives your skin its plumpness and elasticity, and as you age, production of type I collagen naturally declines.

  2. Type II Collagen: This type is the main component of elastic cartilage, which cushions your joints. Found in your spinal discs and eyes, it’s crucial for joint health and mobility. Unlike type I which is more widespread, type II collagen is concentrated in specific areas.

  3. Type III Collagen: This type works alongside type I collagen, providing support to your skin, muscles, blood vessels, and intestines. It also plays a role in wound healing. While both types I and III contribute to skin health, some studies suggest type III might have a greater impact on reducing wrinkles and fine lines.

So consider what do you want to target with the collagen supplement: is it your skin, joints or something else, and choose the right supplement or powder that contains the type of collagen you need.

Collagen powder vs capsules - which one is better?

There’s no definitive answer to whether powder collagen or capsules are inherently “better.” Both have advantages and disadvantages, so the best choice depends on your preferences:

Powder Collagen:

Pros:

  • Versatility: You can add it to various drinks (coffee, smoothies) or even food (yogurt, oatmeal).
  • Potentially Lower Cost: Powders can sometimes be more affordable per serving compared to capsules.
  • Easier to Adjust Dosage: You can easily measure out the exact amount of powder you need.

Cons:

  • Mixing Required: You need to mix the powder with a liquid, which might be inconvenient for some.
  • Taste: Some collagen powders may have a taste or odor you don’t enjoy.
  • Messy: Scooping and measuring powder can be messy.

Capsule Collagen:

Pros:

  • Convenience: Capsules are easy to swallow with water, perfect for people on the go.
  • Tasteless & Odorless: Capsules eliminate any taste or odor concerns.
  • Pre-Measured Doses: No need to measure; each capsule contains a specific amount of collagen.

Cons:

  • Less Versatile: Limited to taking them with water.
  • Potentially Higher Cost: Capsules might be slightly more expensive per serving compared to powder.
  • Swallowing Difficulty: Some people might have trouble swallowing capsules.

Here’s a quick decision-making tip:

  • Choose powder if: You enjoy customizing your drinks or prefer a potentially lower cost and adjustable dosage.
  • Choose capsules if: You prioritize convenience, tastelessness, and pre-measured doses.

What is the best source of collagen?

There isn’t a single “best” source of collagen, as each has its advantages and disadvantages. Let´s see the different types.

  • Bovine Collagen (cow):

    • Pros: Most abundant source, contains types I, II, and III collagen, may be cost-effective.
    • Cons: Not suitable for vegans or those with allergies to beef. Absorption rate might be lower compared to marine collagen.
  • Marine Collagen (fish):

    • Pros: May have higher absorption rate due to smaller molecule size, often sourced sustainably, good option for those with allergies to beef.
    • Cons: Typically only contains type I collagen, might be more expensive than bovine collagen. People with fish allergies should avoid it.
  • Other Sources (pig, chicken):

    • Less Common: Less prevalent in the market compared to bovine and marine sources.
    • Considerations: Research these options for benefits and potential drawbacks specific to the source. Ensure they align with your dietary preferences and allergy concerns.

 

The best source depends on your individual needs and preferences. Consider these factors:

  • Dietary Restrictions: if you’re vegan or have a beef allergy, marine collagen would be a better choice.
  • Focus of Benefits: if you prioritize joint health, look for supplements containing type II collagen, which is more prevalent in bovine sources.
  • Budget: bovine collagen might be a more cost-effective option.
  • Sustainability: if that’s a concern, choose brands that prioritize responsible sourcing practices, especially for marine collagen.

Consulting a healthcare professional can also be helpful, especially if you have any underlying health conditions or are taking medications.

 

What about collagen supplements with additional ingredients like vitamin C? Are these better?

The answer is: it depends. Here’s what to consider:

  • Do you need the additional benefits? About vitamin C as additional ingredient – if you’re already getting enough vitamin C through diet or other supplements and for example consume vitamin C rich food together with collagen, then a collagen supplement without it might be enouch. Same applies for other additional ingredients in collagen products. Usually less is more.
  • How do you plan to consume your collagen supplements? Do you plan to consume collagen powder in your coffee, smoothie or some other way? For example, if you consume it with coffee then vitamin C in your collagen product might be beneficial.
  • Are there any ingredients you dislike or can’t tolerate? Carefully read the label to avoid potential allergens or unnecessary ingredients.
  • What’s your budget? Collagen with additional ingredients might cost more.

In conclusion, navigating the world of collagen supplements can feel overwhelming. But by considering the factors discussed above – collagen type, source, form, additional ingredients and quality – you can make an informed decision. Remember, there’s no single “best” collagen supplement, but the right one for you will target your specific needs and preferences. Be patient, consistent, and consult a healthcare professional if needed. With the right approach, you can embark on your collagen journey with confidence and potentially experience the health benefits it has to offer.

In the mean time you can have a look on my small research about some the best collagen supplements in the market and which one I chose myself here.

Let´s get better together! 🍍
 
The content on this site is for informational purposes only and should not be considered professional medical advice.
TAGS:collagenskinsupplements
0 Comments
Leave a Comment

You May Also Like...

Feeling tired all the time? 10 practical tips How to increase energy levels

March 29, 2024

Collagen peptides benefits

March 24, 2024

Leave a Reply Cancel Comment

Previous Post
Feeling tired all the time? 10 practical tips How to increase energy levels
Next Post
Protein Rich Grunchy peanut butter cashew granola (gluten & dairy-free, vegan)

aging (1) collagen (3) dairyfree (3) dessert (2) glutenfree (2) oils (2) skin (2) sugar (2) supplements (3) vegan (3) vitamins (1)

  • Juicy Sesame-Crusted Beef & Chickpea Patties 🥯
  • Let´s clear the confusion: Is Coffee Good or Bad for You?
  • Healthiest Oil for Frying
  • Which is the Healthiest Syrup?
  • What is the Healthiest Sugar Substitute?
  • Best Oil For Deep Frying
  • Moist Rhubarb-Mango Cake with Crunchy Almond Topping (vegan, Gluten-free)

@sinutoit
Sinu Toit

@sinutoit

Enid Udras | Toitumis- ja tervisealane nõu🌿 🍍 lihtsad+tervislikud retseptid 🫶 parem toit, parem elu 🍍 teadlikum elustiil 💖 1:1 nõustamine
  • Mul pole õigeid riideid - võta siis poolõiged riided, võta need, mis on.

Mul pole motivatsiooni - seda ei maksa kunagi ootama jääda, nii ei muutu sinu elus midagi.

Trenn asub kaugel - tee kodus või kodu lähedal.

Olen vaimselt väsinud ja mul pole tuju - trenn taastab vaimsed ressursid ja meeleolu.

Trenn võtab liiga palju aega - tee lühemalt.

Ma ei oska ise trenni teha - võta mõni beginners exercise Youtube video ja proovi järgi teha. Või mine kiirkõndi tegema või sörkima. 

Ja no vaata seda video - olen siin nagu olen: nahk punane, mingeid arme täis, juuksed pole kuskiltpidi sätitud, valgus on ebaühtlane ja video rapub. 

Kui ma oleks nüüd kõigele sellele keskendunud, siis oleks jäänud see video postitamata. Ja tulevikus võibolla veel 100 video postitamata ja siis veel 100 asja tegemata...nii võib elu elamata jääda.
Sama ka trennimineku puhul.
Ära aja taga ideaalset hetke - seda ei pruugi kunagi tulla.

#trennjatoitumine #eluviis #mõtteviis #toitumine #enesejuhtimine
  • Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid
Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. 

Miks seda nii raske märgata on? 
See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 

💪 oled produktiivne
💪 jooksed ringi ja tegutsed 
 

aga su keha maksab selle eest kõrget hinda.

Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni.

Mis seda põhjustab?
Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. 

Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨

👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil.

#stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
  • Viimasel ajal jõuab minu juurde järjest rohkem naisterahvaid, kellel on probleeme nõrkade küünte ja juustega.

Miks see nii on ja kas see võib olla seotud toitumise ja eluviisiga?

Vastuseks on jah.

Kui kehal on stress või on tal millestki puudus, suunatakse ressursid esimesena elutähtsatesse organitesse ning juuksed ja küüned jäetakse lihtsalt nälga.

Aga mis on siis need tähtsad ained, mida keha vajab piisavas koguses, et kasvatada terveid juukseid ja küüsi?

🌱Raud – uuringud näitavad otsest seost madala ferritiini (spetsiaalne valk kehas, mis hoiustab rauda) ja juuste väljalangemise vahel. Raua allikad on näiteks: maks, kana, veiseliha, kõrvitsaseemned.
🌱Valk – allikateks on nt: erinevad kalad, liha, muna.
🌱Tsink – kõrvitsaseemned, mereannid (sh krevetid).
🌱Seleen – brasiilia pähklid, mereannid, kala, munad.
🌱Vitamiin D – rasvane kala (näiteks lõhe), muna, maks.
🌱B12 – vitamiin B12 mängib võtmerolli punaste vereliblede loomes ja DNA sünteesis. Kui B12 on kehas vähe, on häiritud rakkude jagunemine juuksefolliikulis ning hapniku transport peanahka ja küünemaatriksisse. B12 leitub näiteks: kala, mereannid, juust, maks. 
🌱Räni – räni toimib juuste ja küünte puhul justkui “liimina” ja tagab küüntele tugevuse ja painduvuse ning annab juustele elastsuse ja läike. Leidub näiteks: kaer, hirss, paprika, lehtsalatid.

Kas sinu menüü sisaldab neid toiduaineid?

Kui aga tahad tahad päriselt ilusaid juukseid ja küüsi, siis tihti vaid teatud toitainete lisamisest menüüsse ei piisa. 

On veel mõned samatähtsad tegevused, mis tagavad paremad tulemused – seega tule nõustamisele ja saame tuttavaks!

#tugevadjuuksed #tugevadküüned #toitumisnõustamine #toitumisnõustaja
  • See ongi põhjus, miks seda teen - et sina leiaksid enda jaoks need vastused, mida ammu otsinud oled.
  • Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest?

See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬

Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame.

Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%.
See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta...

Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse.

Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi?

Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis.

#viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
  • Väikesed muudatused :)

Alates 22.06 ma enam Ülemiste Citys vastuvõtte ei tee. Endiselt aga saad aega broneerida läbi sinutoit.ee lehe ja Reval Sport kodulehe.

Taustal olen otsimas uut mõnusat ja hubast ruumi kesklinna piirkonnas, mida saaks vajaduspõhiselt (vahel ka nädalavahetustel) nõustamisteks kasutada. Kui tead mõnd sellist, anna märku ☺️. Olen juba ette tänulik iga mõtte eest!

#toitumisnõustamine #toitumine #tervisliktoitumine #kaalustalla #sinutoit
  • Optimeerid oma aega ja investeeringuid? Aga kas optimeerid ka oma seedimist – oma aju peamist kütusetehast? 🫣

Aeg suunata tähelepanu “kiire kütuse tankimiselt” keha efektiivsusele. 
Miks? 
Kiiresti söömine on sinu kognitiivse võimekuse ja energia salajane lekkeallikas.

Miks see nii on?

Vaatame korraks kapoti alla (biokeemiasse):

1️⃣ Sümpaatiline vs. parasümpaatiline režiim (fight or flight)
Kui neelad toidu alla kiirustades (või ekraani vaadates), on su keha pigem stressirežiimis. Süljeeritus väheneb, maohappe ja seedeensüümide tootmine on pärsitud. 
Tulemus? Toit ei lagune korralikult, mis võib tõsta seedekoormust ja suurendada põletikku kehas. See omakorda soodustab pärastlõunast energiakriisi ja “ajudu”. Kaotad fookust just siis kui peaksid tegema päeva tähtsaimaid otsuseid.

2️⃣ Hormonaalne viivitus
Küllastustunnet reguleerivatel hormoonidel (nagu näiteks leptiin) kulub ajju jõudmiseks umbes 20 minutit. Kiiresti süües on limiit ammu ületatud enne kui keha pidurit tõmbab. See omakorda võib kaasa tuua veresuhkru Ameerika mäed – kiire energiasööst, millele järgneb ka kiire krahh ja produktiivsuse kadu.

3️⃣ Vagusnärvi (uitnärvi) sabotaaž
Rahulik söömine ja põhjalik närimine aktiveerivad vagusnärvi, mis viib keha taastavasse ja analüütilisse “puhka ja seedi” seisundisse. Kiirustades blokeerid sa selle peamise lüliti, mis hoiab su närvisüsteemi tasakaalus ja stressitaluvuse kõrgena.

💼 Sõnum tööandjatele ja juhtidele:

Kultuur, kus lõunasööki hinnatakse selle lühiduse järgi, võib maksta kätte meeskonna fookuses, loomingulisuses ja haiguspäevades. Rahulik lõunapaus ei ole ajakulu – see on strateegiline investeering ja kõrge ROI-ga tegevus, mis aitab tagada, et sinu tiim on produktiivne ka kell viis õhtul, mitte ainult hommikul.

📚 Soovitus! Pane järgmisel toidukorral telefon käest ja sulge sülearvuti. Tunneta maitseid ja äri iga suutäit 20–30 korda. Testi seda kolm päeva ja jälgi oma fookuse taset pärastlõunal. Söömine ei peaks olema võidujooks ajaga!

Kuidas sina tavaliselt lõunatad – kas nö jooksu pealt või teadlikult aega võttes? Jäta kommentaaridesse! 👇
#toitumine #toitumiskoolitus #tervis #väsimus #toitumisteadus
  • Ülemiste City Tervisekevade raames sain toreda võimaluse rääkida teemal “Kuidas toituda tervislikult kiire elutempo korral”, et teha tervislikud valikud lihtsamaks ja kujundada nutikalt oma ümbrus nii, et see sinu tervise eesmärke toetab.

Oli üle ootuste osavõtt ja üllatavalt kaasamõtlev publik ✨. Seega suur aitäh @ulemistecity ‘le selle võimaluse ja hea tervise propageerimise eest! 🤝

#tervis #paremtervis #toitumine#toitumiskoolitus
  • Elame ajastul, kus krooniline ajapuudus on muutunud normiks ning tervislik toitumine tundub sageli järjekordse kurnava kohustusena meie niigi pikas to-do listis. 

Levinud on aga eksiarvamus, et hea tervis nõuab köögis tunde ja tunde kokkamist ja raudset enesedistsipliini. Teadus räägib pisut midagi muud. 

Rohkem infot: www.ulemistecity.ee - Sündmused.

#toitumine #tervis #töötervishoid #heaolu #ülemistecity #toitumisnõustamine #tervisliktoitumine #stressijuhtimine
Jälgi Instagramis
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Mul pole õigeid riideid - võta siis poolõiged riided, võta need, mis on. Mul pole motivatsiooni - seda ei maksa kunagi ootama jääda, nii ei muutu sinu elus midagi. Trenn asub kaugel - tee kodus või kodu lähedal. Olen vaimselt väsinud ja mul pole tuju - trenn taastab vaimsed ressursid ja meeleolu. Trenn võtab liiga palju aega - tee lühemalt. Ma ei oska ise trenni teha - võta mõni beginners exercise Youtube video ja proovi järgi teha. Või mine kiirkõndi tegema või sörkima. Ja no vaata seda video - olen siin nagu olen: nahk punane, mingeid arme täis, juuksed pole kuskiltpidi sätitud, valgus on ebaühtlane ja video rapub. Kui ma oleks nüüd kõigele sellele keskendunud, siis oleks jäänud see video postitamata. Ja tulevikus võibolla veel 100 video postitamata ja siis veel 100 asja tegemata...nii võib elu elamata jääda. Sama ka trennimineku puhul. Ära aja taga ideaalset hetke - seda ei pruugi kunagi tulla. #trennjatoitumine #eluviis #mõtteviis #toitumine #enesejuhtimine
4 days ago
View on Instagram |
1/9
Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid
Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. 

Miks seda nii raske märgata on? 
See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 

💪 oled produktiivne
💪 jooksed ringi ja tegutsed 
 

aga su keha maksab selle eest kõrget hinda.

Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni.

Mis seda põhjustab?
Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. 

Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨

👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil.

#stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid
Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. 

Miks seda nii raske märgata on? 
See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 

💪 oled produktiivne
💪 jooksed ringi ja tegutsed 
 

aga su keha maksab selle eest kõrget hinda.

Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni.

Mis seda põhjustab?
Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. 

Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨

👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil.

#stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid
Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. 

Miks seda nii raske märgata on? 
See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 

💪 oled produktiivne
💪 jooksed ringi ja tegutsed 
 

aga su keha maksab selle eest kõrget hinda.

Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni.

Mis seda põhjustab?
Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. 

Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨

👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil.

#stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid
Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. 

Miks seda nii raske märgata on? 
See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 

💪 oled produktiivne
💪 jooksed ringi ja tegutsed 
 

aga su keha maksab selle eest kõrget hinda.

Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni.

Mis seda põhjustab?
Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. 

Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨

👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil.

#stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid
Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. 

Miks seda nii raske märgata on? 
See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 

💪 oled produktiivne
💪 jooksed ringi ja tegutsed 
 

aga su keha maksab selle eest kõrget hinda.

Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni.

Mis seda põhjustab?
Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. 

Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨

👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil.

#stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid
Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. 

Miks seda nii raske märgata on? 
See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 

💪 oled produktiivne
💪 jooksed ringi ja tegutsed 
 

aga su keha maksab selle eest kõrget hinda.

Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni.

Mis seda põhjustab?
Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. 

Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨

👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil.

#stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Varjatud põhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (võitle või põgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. Miks seda nii raske märgata on? See ei tähenda alati paanikat ega käte värisemist. Sageli varjub see hoopis „kõrge funktsionaalsuse“ taha: 💪 oled produktiivne 💪 jooksed ringi ja tegutsed aga su keha maksab selle eest kõrget hinda. Columbia ülikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud välja midagi erakordset: meie psühholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jõujaamade – struktuuri ja funktsiooni. Mis seda põhjustab? Keha ei vii häireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud näitavad, et igapäevased pisiasjad – krooniline ületöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lõpetavad energia tootmise ja lülituvad ümber ellujäämisrežiimile. Tulemuseks on pidev väsimus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. Samm astuda sellest nõiaringist välja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nõustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapäevastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning õpetame su keha uuesti päriselt puhkama ja taastuma. ✨ 👉 Broneeri oma aeg sõnumites või profiilis asuval lingil. #stressijuhtimine #elustiilinõustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
4 days ago
View on Instagram |
2/9
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Viimasel ajal jõuab minu juurde järjest rohkem naisterahvaid, kellel on probleeme nõrkade küünte ja juustega. Miks see nii on ja kas see võib olla seotud toitumise ja eluviisiga? Vastuseks on jah. Kui kehal on stress või on tal millestki puudus, suunatakse ressursid esimesena elutähtsatesse organitesse ning juuksed ja küüned jäetakse lihtsalt nälga. Aga mis on siis need tähtsad ained, mida keha vajab piisavas koguses, et kasvatada terveid juukseid ja küüsi? 🌱Raud – uuringud näitavad otsest seost madala ferritiini (spetsiaalne valk kehas, mis hoiustab rauda) ja juuste väljalangemise vahel. Raua allikad on näiteks: maks, kana, veiseliha, kõrvitsaseemned. 🌱Valk – allikateks on nt: erinevad kalad, liha, muna. 🌱Tsink – kõrvitsaseemned, mereannid (sh krevetid). 🌱Seleen – brasiilia pähklid, mereannid, kala, munad. 🌱Vitamiin D – rasvane kala (näiteks lõhe), muna, maks. 🌱B12 – vitamiin B12 mängib võtmerolli punaste vereliblede loomes ja DNA sünteesis. Kui B12 on kehas vähe, on häiritud rakkude jagunemine juuksefolliikulis ning hapniku transport peanahka ja küünemaatriksisse. B12 leitub näiteks: kala, mereannid, juust, maks. 🌱Räni – räni toimib juuste ja küünte puhul justkui “liimina” ja tagab küüntele tugevuse ja painduvuse ning annab juustele elastsuse ja läike. Leidub näiteks: kaer, hirss, paprika, lehtsalatid. Kas sinu menüü sisaldab neid toiduaineid? Kui aga tahad tahad päriselt ilusaid juukseid ja küüsi, siis tihti vaid teatud toitainete lisamisest menüüsse ei piisa. On veel mõned samatähtsad tegevused, mis tagavad paremad tulemused – seega tule nõustamisele ja saame tuttavaks! #tugevadjuuksed #tugevadküüned #toitumisnõustamine #toitumisnõustaja
6 days ago
View on Instagram |
3/9
See ongi põhjus, miks seda teen - et sina leiaksid enda jaoks need vastused, mida ammu otsinud oled.
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
See ongi põhjus, miks seda teen - et sina leiaksid enda jaoks need vastused, mida ammu otsinud oled.
1 week ago
View on Instagram |
4/9
Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest?

See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬

Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame.

Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%.
See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta...

Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse.

Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi?

Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis.

#viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest?

See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬

Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame.

Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%.
See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta...

Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse.

Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi?

Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis.

#viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest?

See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬

Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame.

Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%.
See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta...

Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse.

Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi?

Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis.

#viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest?

See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬

Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame.

Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%.
See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta...

Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse.

Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi?

Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis.

#viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest?

See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬

Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame.

Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%.
See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta...

Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse.

Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi?

Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis.

#viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest?

See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬

Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame.

Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%.
See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta...

Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse.

Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi?

Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis.

#viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Kas oled märganud, et viimasel ajal räägitakse üha sagedamini viljakusprobleemidest? See pole enam vaid kuulujutt – see on nüüdseks juba teaduslik fakt 🧬 Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured süsteemsed muutused algavad väikestest signaalidest, mida me väga tihti eirame. Näiteks – teadusuuringud näitavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul üle 50%. See on selge märk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta... Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse. Kas oled mõelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jõud kujundada tulevasi põlvkondi? Täispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis. #viljakus #viljatusnõustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
1 week ago
View on Instagram |
5/9
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Väikesed muudatused :) Alates 22.06 ma enam Ülemiste Citys vastuvõtte ei tee. Endiselt aga saad aega broneerida läbi sinutoit.ee lehe ja Reval Sport kodulehe. Taustal olen otsimas uut mõnusat ja hubast ruumi kesklinna piirkonnas, mida saaks vajaduspõhiselt (vahel ka nädalavahetustel) nõustamisteks kasutada. Kui tead mõnd sellist, anna märku ☺️. Olen juba ette tänulik iga mõtte eest! #toitumisnõustamine #toitumine #tervisliktoitumine #kaalustalla #sinutoit
3 weeks ago
View on Instagram |
6/9
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Optimeerid oma aega ja investeeringuid? Aga kas optimeerid ka oma seedimist – oma aju peamist kütusetehast? 🫣 Aeg suunata tähelepanu “kiire kütuse tankimiselt” keha efektiivsusele. Miks? Kiiresti söömine on sinu kognitiivse võimekuse ja energia salajane lekkeallikas. Miks see nii on? Vaatame korraks kapoti alla (biokeemiasse): 1️⃣ Sümpaatiline vs. parasümpaatiline režiim (fight or flight) Kui neelad toidu alla kiirustades (või ekraani vaadates), on su keha pigem stressirežiimis. Süljeeritus väheneb, maohappe ja seedeensüümide tootmine on pärsitud. Tulemus? Toit ei lagune korralikult, mis võib tõsta seedekoormust ja suurendada põletikku kehas. See omakorda soodustab pärastlõunast energiakriisi ja “ajudu”. Kaotad fookust just siis kui peaksid tegema päeva tähtsaimaid otsuseid. 2️⃣ Hormonaalne viivitus Küllastustunnet reguleerivatel hormoonidel (nagu näiteks leptiin) kulub ajju jõudmiseks umbes 20 minutit. Kiiresti süües on limiit ammu ületatud enne kui keha pidurit tõmbab. See omakorda võib kaasa tuua veresuhkru Ameerika mäed – kiire energiasööst, millele järgneb ka kiire krahh ja produktiivsuse kadu. 3️⃣ Vagusnärvi (uitnärvi) sabotaaž Rahulik söömine ja põhjalik närimine aktiveerivad vagusnärvi, mis viib keha taastavasse ja analüütilisse “puhka ja seedi” seisundisse. Kiirustades blokeerid sa selle peamise lüliti, mis hoiab su närvisüsteemi tasakaalus ja stressitaluvuse kõrgena. 💼 Sõnum tööandjatele ja juhtidele: Kultuur, kus lõunasööki hinnatakse selle lühiduse järgi, võib maksta kätte meeskonna fookuses, loomingulisuses ja haiguspäevades. Rahulik lõunapaus ei ole ajakulu – see on strateegiline investeering ja kõrge ROI-ga tegevus, mis aitab tagada, et sinu tiim on produktiivne ka kell viis õhtul, mitte ainult hommikul. 📚 Soovitus! Pane järgmisel toidukorral telefon käest ja sulge sülearvuti. Tunneta maitseid ja äri iga suutäit 20–30 korda. Testi seda kolm päeva ja jälgi oma fookuse taset pärastlõunal. Söömine ei peaks olema võidujooks ajaga! Kuidas sina tavaliselt lõunatad – kas nö jooksu pealt või teadlikult aega võttes? Jäta kommentaaridesse! 👇 #toitumine #toitumiskoolitus #tervis #väsimus #toitumisteadus
2 months ago
View on Instagram |
7/9
Ülemiste City Tervisekevade raames sain toreda võimaluse rääkida teemal “Kuidas toituda tervislikult kiire elutempo korral”, et teha tervislikud valikud lihtsamaks ja kujundada nutikalt oma ümbrus nii, et see sinu tervise eesmärke toetab.

Oli üle ootuste osavõtt ja üllatavalt kaasamõtlev publik ✨. Seega suur aitäh @ulemistecity ‘le selle võimaluse ja hea tervise propageerimise eest! 🤝

#tervis #paremtervis #toitumine#toitumiskoolitus
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Ülemiste City Tervisekevade raames sain toreda võimaluse rääkida teemal “Kuidas toituda tervislikult kiire elutempo korral”, et teha tervislikud valikud lihtsamaks ja kujundada nutikalt oma ümbrus nii, et see sinu tervise eesmärke toetab. Oli üle ootuste osavõtt ja üllatavalt kaasamõtlev publik ✨. Seega suur aitäh @ulemistecity ‘le selle võimaluse ja hea tervise propageerimise eest! 🤝 #tervis #paremtervis #toitumine#toitumiskoolitus
3 months ago
View on Instagram |
8/9
Elame ajastul, kus krooniline ajapuudus on muutunud normiks ning tervislik toitumine tundub sageli järjekordse kurnava kohustusena meie niigi pikas to-do listis. 

Levinud on aga eksiarvamus, et hea tervis nõuab köögis tunde ja tunde kokkamist ja raudset enesedistsipliini. Teadus räägib pisut midagi muud. 

Rohkem infot: www.ulemistecity.ee - Sündmused.

#toitumine #tervis #töötervishoid #heaolu #ülemistecity #toitumisnõustamine #tervisliktoitumine #stressijuhtimine
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Elame ajastul, kus krooniline ajapuudus on muutunud normiks ning tervislik toitumine tundub sageli järjekordse kurnava kohustusena meie niigi pikas to-do listis. Levinud on aga eksiarvamus, et hea tervis nõuab köögis tunde ja tunde kokkamist ja raudset enesedistsipliini. Teadus räägib pisut midagi muud. Rohkem infot: www.ulemistecity.ee - Sündmused. #toitumine #tervis #töötervishoid #heaolu #ülemistecity #toitumisnõustamine #tervisliktoitumine #stressijuhtimine
3 months ago
View on Instagram |
9/9

  • Home
  • About
  • Contact

© 2026 Sinu Toit