• Nutrition and food
  • Recipes
  • Health and beauty
  • Toitumisnõustamine ja stressijuhtimine

  • Meet Enid
  • Contact
0

ToitumisnÔustamine ja stressijuhtimine

Recipes
/
March 25, 2025

Juicy Sesame-Crusted Beef & Chickpea Patties đŸ„Ż

Retsept: kodused gluteenivabad kotletid kinkerhenestega seesamiseemen paneeringuga

I felt like trying something different! No sooner said than done. That’s how these juicy, crunchy-on-the-outside beef and chickpea patties in a sesame seed crust were born.

What makes these patties special?

  • Sesame Seed Crust: I used sesame seeds instead of breadcrumbs. They are a much healthier choice! Why? Breadcrumbs contain gluten, which can cause digestive and health issues for many without them even knowing it, and they offer little nutritional value. Sesame seeds, however, are packed with essential minerals and healthy fats (the kind that don’t make you gain weight!). Plus, they give the patties a delightful crunch.

  • Veggie-Rich: I’ve reduced the animal-based portion and increased the plant-based ingredients by adding plenty of purĂ©ed chickpeas and onions. Why is this good? We often tend to eat more animal products than necessary. In my work as a nutrition counselor, I see how few vegetables people actually consume—far less than the body truly needs. These patties are a great way to boost the plant-based share of your menu. You can barely taste the chickpeas! The nutty flavor of the sesame seeds is what really shines.

  • 100% Gluten-Free

My Recommendations:

  • Use organic grass-fed beef whenever possible.

  • Use olive oil for frying and cook on low heat (it takes a bit longer). It’s important to golden-brown the patties gently—don’t let them burn!

Here is the translation into English. I have used standard culinary terms to make it sound professional and easy to follow for an English-speaking audience.

Ingredients

  • 300 g organic beef mince (or a 50/50 beef/pork mix)

  • 300 g cooked chickpeas

  • 1 egg

  • 1 large onion (or 2 small ones)

  • 5 tbsp gluten-free flour blend (any variety will do)

  • 1–2 cloves of garlic

  • 3 tbsp nutritional yeast (optional, for extra flavor)

  • 1 tsp paprika powder

  • 1 tsp onion powder

  • Salt and pepper (to taste)

  • Sesame seeds (for coating)


Instructions

  1. Blend: Place the cooked chickpeas, onion, and garlic in a blender or food processor and pulse until smooth.

  2. Mix: Transfer the mixture to a bowl. Add the minced meat, egg, spices, and flour. Mix thoroughly by hand until well combined.

  3. Shape & Coat: Form the mixture into patties and press both sides into the sesame seeds until evenly coated.

  4. Fry: Heat some oil in a pan and fry the patties on low heat on both sides until golden brown and cooked through.

Retsept. Gluteenivabad kdused kotletid kikerhernega.
0 Comments
Leave a Comment

You May Also Like...

5 tips how to add more vegetables to your diet (with easy recipes)

July 9, 2024

Protein Rich Grunchy peanut butter cashew granola (gluten & dairy-free, vegan)

April 30, 2024

Moist Rhubarb-Mango Cake with Crunchy Almond Topping (vegan, Gluten-free)

July 20, 2024

Leave a Reply Cancel Comment

Previous Post
LetÂŽs clear the confusion: Is Coffee Good or Bad for You?

aging (1) collagen (3) dairyfree (3) dessert (2) glutenfree (2) oils (2) skin (2) sugar (2) supplements (3) vegan (3) vitamins (1)

  • Juicy Sesame-Crusted Beef & Chickpea Patties đŸ„Ż
  • LetÂŽs clear the confusion: Is Coffee Good or Bad for You?
  • Healthiest Oil for Frying
  • Which is the Healthiest Syrup?
  • What is the Healthiest Sugar Substitute?
  • Best Oil For Deep Frying
  • Moist Rhubarb-Mango Cake with Crunchy Almond Topping (vegan, Gluten-free)

@sinutoit
Sinu Toit

@sinutoit

Enid Udras | Toitumis- ja tervisealane nĂ”u🌿 🍍 lihtsad+tervislikud retseptid 🫶 parem toit, parem elu 🍍 teadlikum elustiil 💖 1:1 nĂ”ustamine
  • Milline on sinu stressitaluvus?

#stressijuhtimine #stressimaandamine
  • Mul pole Ă”igeid riideid - vĂ”ta siis poolĂ”iged riided, vĂ”ta need, mis on.

Mul pole motivatsiooni - seda ei maksa kunagi ootama jÀÀda, nii ei muutu sinu elus midagi.

Trenn asub kaugel - tee kodus vÔi kodu lÀhedal.

Olen vaimselt vÀsinud ja mul pole tuju - trenn taastab vaimsed ressursid ja meeleolu.

Trenn vĂ”tab liiga palju aega - tee lĂŒhemalt.

Ma ei oska ise trenni teha - vÔta mÔni beginners exercise Youtube video ja proovi jÀrgi teha. VÔi mine kiirkÔndi tegema vÔi sörkima. 

Ja no vaata seda video - olen siin nagu olen: nahk punane, mingeid arme tĂ€is, juuksed pole kuskiltpidi sĂ€titud, valgus on ebaĂŒhtlane ja video rapub. 

Kui ma oleks nĂŒĂŒd kĂ”igele sellele keskendunud, siis oleks jÀÀnud see video postitamata. Ja tulevikus vĂ”ibolla veel 100 video postitamata ja siis veel 100 asja tegemata...nii vĂ”ib elu elamata jÀÀda.
Sama ka trennimineku puhul.
Ära aja taga ideaalset hetke - seda ei pruugi kunagi tulla.

#trennjatoitumine #eluviis #mÔtteviis #toitumine #enesejuhtimine
  • Varjatud pĂ”hjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid
Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (vÔitle vÔi pÔgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. 

Miks seda nii raske mÀrgata on? 
See ei tĂ€henda alati paanikat ega kĂ€te vĂ€risemist. Sageli varjub see hoopis „kĂ”rge funktsionaalsuse“ taha: 

đŸ’Ș oled produktiivne
đŸ’Ș jooksed ringi ja tegutsed 
 

aga su keha maksab selle eest kÔrget hinda.

Columbia ĂŒlikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud vĂ€lja midagi erakordset: meie psĂŒhholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jĂ”ujaamade – struktuuri ja funktsiooni.

Mis seda pÔhjustab?
Keha ei vii hĂ€ireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud nĂ€itavad, et igapĂ€evased pisiasjad – krooniline ĂŒletöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lĂ”petavad energia tootmise ja lĂŒlituvad ĂŒmber ellujÀÀmisreĆŸiimile. Tulemuseks on pidev vĂ€simus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. 

Samm astuda sellest nĂ”iaringist vĂ€lja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nĂ”ustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapĂ€evastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning Ă”petame su keha uuesti pĂ€riselt puhkama ja taastuma. ✹

👉 Broneeri oma aeg sĂ”numites vĂ”i profiilis asuval lingil.

#stressijuhtimine #elustiilinÔustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
  • Viimasel ajal jĂ”uab minu juurde jĂ€rjest rohkem naisterahvaid, kellel on probleeme nĂ”rkade kĂŒĂŒnte ja juustega.

Miks see nii on ja kas see vÔib olla seotud toitumise ja eluviisiga?

Vastuseks on jah.

Kui kehal on stress vĂ”i on tal millestki puudus, suunatakse ressursid esimesena elutĂ€htsatesse organitesse ning juuksed ja kĂŒĂŒned jĂ€etakse lihtsalt nĂ€lga.

Aga mis on siis need tĂ€htsad ained, mida keha vajab piisavas koguses, et kasvatada terveid juukseid ja kĂŒĂŒsi?

đŸŒ±Raud – uuringud nĂ€itavad otsest seost madala ferritiini (spetsiaalne valk kehas, mis hoiustab rauda) ja juuste vĂ€ljalangemise vahel. Raua allikad on nĂ€iteks: maks, kana, veiseliha, kĂ”rvitsaseemned.
đŸŒ±Valk – allikateks on nt: erinevad kalad, liha, muna.
đŸŒ±Tsink – kĂ”rvitsaseemned, mereannid (sh krevetid).
đŸŒ±Seleen – brasiilia pĂ€hklid, mereannid, kala, munad.
đŸŒ±Vitamiin D – rasvane kala (nĂ€iteks lĂ”he), muna, maks.
đŸŒ±B12 – vitamiin B12 mĂ€ngib vĂ”tmerolli punaste vereliblede loomes ja DNA sĂŒnteesis. Kui B12 on kehas vĂ€he, on hĂ€iritud rakkude jagunemine juuksefolliikulis ning hapniku transport peanahka ja kĂŒĂŒnemaatriksisse. B12 leitub nĂ€iteks: kala, mereannid, juust, maks. 
đŸŒ±RĂ€ni – rĂ€ni toimib juuste ja kĂŒĂŒnte puhul justkui “liimina” ja tagab kĂŒĂŒntele tugevuse ja painduvuse ning annab juustele elastsuse ja lĂ€ike. Leidub nĂ€iteks: kaer, hirss, paprika, lehtsalatid.

Kas sinu menĂŒĂŒ sisaldab neid toiduaineid?

Kui aga tahad tahad pĂ€riselt ilusaid juukseid ja kĂŒĂŒsi, siis tihti vaid teatud toitainete lisamisest menĂŒĂŒsse ei piisa. 

On veel mĂ”ned samatĂ€htsad tegevused, mis tagavad paremad tulemused – seega tule nĂ”ustamisele ja saame tuttavaks!

#tugevadjuuksed #tugevadkĂŒĂŒned #toitumisnĂ”ustamine #toitumisnĂ”ustaja
  • See ongi pĂ”hjus, miks seda teen - et sina leiaksid enda jaoks need vastused, mida ammu otsinud oled.
  • Kas oled mĂ€rganud, et viimasel ajal rÀÀgitakse ĂŒha sagedamini viljakusprobleemidest?

See pole enam vaid kuulujutt – see on nĂŒĂŒdseks juba teaduslik fakt 🧬

Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured sĂŒsteemsed muutused algavad vĂ€ikestest signaalidest, mida me vĂ€ga tihti eirame.

NĂ€iteks – teadusuuringud nĂ€itavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul ĂŒle 50%.
See on selge mÀrk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta...

Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse.

Kas oled mÔelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jÔud kujundada tulevasi pÔlvkondi?

TĂ€ispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis.

#viljakus #viljatusnÔustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
  • VĂ€ikesed muudatused :)

Alates 22.06 ma enam Ülemiste Citys vastuvĂ”tte ei tee. Endiselt aga saad aega broneerida lĂ€bi sinutoit.ee lehe ja Reval Sport kodulehe.

Taustal olen otsimas uut mĂ”nusat ja hubast ruumi kesklinna piirkonnas, mida saaks vajaduspĂ”hiselt (vahel ka nĂ€dalavahetustel) nĂ”ustamisteks kasutada. Kui tead mĂ”nd sellist, anna mĂ€rku â˜ș. Olen juba ette tĂ€nulik iga mĂ”tte eest!

#toitumisnÔustamine #toitumine #tervisliktoitumine #kaalustalla #sinutoit
  • Optimeerid oma aega ja investeeringuid? Aga kas optimeerid ka oma seedimist – oma aju peamist kĂŒtusetehast? đŸ«Ł

Aeg suunata tĂ€helepanu “kiire kĂŒtuse tankimiselt” keha efektiivsusele. 
Miks? 
Kiiresti söömine on sinu kognitiivse vÔimekuse ja energia salajane lekkeallikas.

Miks see nii on?

Vaatame korraks kapoti alla (biokeemiasse):

1ïžâƒŁ SĂŒmpaatiline vs. parasĂŒmpaatiline reĆŸiim (fight or flight)
Kui neelad toidu alla kiirustades (vĂ”i ekraani vaadates), on su keha pigem stressireĆŸiimis. SĂŒljeeritus vĂ€heneb, maohappe ja seedeensĂŒĂŒmide tootmine on pĂ€rsitud. 
Tulemus? Toit ei lagune korralikult, mis vĂ”ib tĂ”sta seedekoormust ja suurendada pĂ”letikku kehas. See omakorda soodustab pĂ€rastlĂ”unast energiakriisi ja “ajudu”. Kaotad fookust just siis kui peaksid tegema pĂ€eva tĂ€htsaimaid otsuseid.

2ïžâƒŁ Hormonaalne viivitus
KĂŒllastustunnet reguleerivatel hormoonidel (nagu nĂ€iteks leptiin) kulub ajju jĂ”udmiseks umbes 20 minutit. Kiiresti sĂŒĂŒes on limiit ammu ĂŒletatud enne kui keha pidurit tĂ”mbab. See omakorda vĂ”ib kaasa tuua veresuhkru Ameerika mĂ€ed – kiire energiasööst, millele jĂ€rgneb ka kiire krahh ja produktiivsuse kadu.

3ïžâƒŁ VagusnĂ€rvi (uitnĂ€rvi) sabotaaĆŸ
Rahulik söömine ja pĂ”hjalik nĂ€rimine aktiveerivad vagusnĂ€rvi, mis viib keha taastavasse ja analĂŒĂŒtilisse “puhka ja seedi” seisundisse. Kiirustades blokeerid sa selle peamise lĂŒliti, mis hoiab su nĂ€rvisĂŒsteemi tasakaalus ja stressitaluvuse kĂ”rgena.

đŸ’Œ SĂ”num tööandjatele ja juhtidele:

Kultuur, kus lĂ”unasööki hinnatakse selle lĂŒhiduse jĂ€rgi, vĂ”ib maksta kĂ€tte meeskonna fookuses, loomingulisuses ja haiguspĂ€evades. Rahulik lĂ”unapaus ei ole ajakulu – see on strateegiline investeering ja kĂ”rge ROI-ga tegevus, mis aitab tagada, et sinu tiim on produktiivne ka kell viis Ă”htul, mitte ainult hommikul.

📚 Soovitus! Pane jĂ€rgmisel toidukorral telefon kĂ€est ja sulge sĂŒlearvuti. Tunneta maitseid ja Ă€ri iga suutĂ€it 20–30 korda. Testi seda kolm pĂ€eva ja jĂ€lgi oma fookuse taset pĂ€rastlĂ”unal. Söömine ei peaks olema vĂ”idujooks ajaga!

Kuidas sina tavaliselt lĂ”unatad – kas nö jooksu pealt vĂ”i teadlikult aega vĂ”ttes? JĂ€ta kommentaaridesse! 👇
#toitumine #toitumiskoolitus #tervis #vÀsimus #toitumisteadus
  • Ülemiste City Tervisekevade raames sain toreda vĂ”imaluse rÀÀkida teemal “Kuidas toituda tervislikult kiire elutempo korral”, et teha tervislikud valikud lihtsamaks ja kujundada nutikalt oma ĂŒmbrus nii, et see sinu tervise eesmĂ€rke toetab.

Oli ĂŒle ootuste osavĂ”tt ja ĂŒllatavalt kaasamĂ”tlev publik ✹. Seega suur aitĂ€h @ulemistecity ‘le selle vĂ”imaluse ja hea tervise propageerimise eest! đŸ€

#tervis #paremtervis #toitumine#toitumiskoolitus
JĂ€lgi Instagramis
Milline on sinu stressitaluvus?

#stressijuhtimine #stressimaandamine
Milline on sinu stressitaluvus?

#stressijuhtimine #stressimaandamine
Milline on sinu stressitaluvus?

#stressijuhtimine #stressimaandamine
Milline on sinu stressitaluvus?

#stressijuhtimine #stressimaandamine
Milline on sinu stressitaluvus?

#stressijuhtimine #stressimaandamine
Milline on sinu stressitaluvus?

#stressijuhtimine #stressimaandamine
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Milline on sinu stressitaluvus? #stressijuhtimine #stressimaandamine
4 days ago
View on Instagram |
1/9
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Mul pole Ă”igeid riideid - vĂ”ta siis poolĂ”iged riided, vĂ”ta need, mis on. Mul pole motivatsiooni - seda ei maksa kunagi ootama jÀÀda, nii ei muutu sinu elus midagi. Trenn asub kaugel - tee kodus vĂ”i kodu lĂ€hedal. Olen vaimselt vĂ€sinud ja mul pole tuju - trenn taastab vaimsed ressursid ja meeleolu. Trenn vĂ”tab liiga palju aega - tee lĂŒhemalt. Ma ei oska ise trenni teha - vĂ”ta mĂ”ni beginners exercise Youtube video ja proovi jĂ€rgi teha. VĂ”i mine kiirkĂ”ndi tegema vĂ”i sörkima. Ja no vaata seda video - olen siin nagu olen: nahk punane, mingeid arme tĂ€is, juuksed pole kuskiltpidi sĂ€titud, valgus on ebaĂŒhtlane ja video rapub. Kui ma oleks nĂŒĂŒd kĂ”igele sellele keskendunud, siis oleks jÀÀnud see video postitamata. Ja tulevikus vĂ”ibolla veel 100 video postitamata ja siis veel 100 asja tegemata...nii vĂ”ib elu elamata jÀÀda. Sama ka trennimineku puhul. Ära aja taga ideaalset hetke - seda ei pruugi kunagi tulla. #trennjatoitumine #eluviis #mĂ”tteviis #toitumine #enesejuhtimine
1 week ago
View on Instagram |
2/9
Varjatud pÔhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid
Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (vÔitle vÔi pÔgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. 

Miks seda nii raske mÀrgata on? 
See ei tĂ€henda alati paanikat ega kĂ€te vĂ€risemist. Sageli varjub see hoopis „kĂ”rge funktsionaalsuse“ taha: 

đŸ’Ș oled produktiivne
đŸ’Ș jooksed ringi ja tegutsed 
 

aga su keha maksab selle eest kÔrget hinda.

Columbia ĂŒlikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud vĂ€lja midagi erakordset: meie psĂŒhholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jĂ”ujaamade – struktuuri ja funktsiooni.

Mis seda pÔhjustab?
Keha ei vii hĂ€ireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud nĂ€itavad, et igapĂ€evased pisiasjad – krooniline ĂŒletöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lĂ”petavad energia tootmise ja lĂŒlituvad ĂŒmber ellujÀÀmisreĆŸiimile. Tulemuseks on pidev vĂ€simus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. 

Samm astuda sellest nĂ”iaringist vĂ€lja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nĂ”ustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapĂ€evastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning Ă”petame su keha uuesti pĂ€riselt puhkama ja taastuma. ✹

👉 Broneeri oma aeg sĂ”numites vĂ”i profiilis asuval lingil.

#stressijuhtimine #elustiilinÔustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
Varjatud pÔhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid
Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (vÔitle vÔi pÔgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. 

Miks seda nii raske mÀrgata on? 
See ei tĂ€henda alati paanikat ega kĂ€te vĂ€risemist. Sageli varjub see hoopis „kĂ”rge funktsionaalsuse“ taha: 

đŸ’Ș oled produktiivne
đŸ’Ș jooksed ringi ja tegutsed 
 

aga su keha maksab selle eest kÔrget hinda.

Columbia ĂŒlikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud vĂ€lja midagi erakordset: meie psĂŒhholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jĂ”ujaamade – struktuuri ja funktsiooni.

Mis seda pÔhjustab?
Keha ei vii hĂ€ireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud nĂ€itavad, et igapĂ€evased pisiasjad – krooniline ĂŒletöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lĂ”petavad energia tootmise ja lĂŒlituvad ĂŒmber ellujÀÀmisreĆŸiimile. Tulemuseks on pidev vĂ€simus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. 

Samm astuda sellest nĂ”iaringist vĂ€lja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nĂ”ustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapĂ€evastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning Ă”petame su keha uuesti pĂ€riselt puhkama ja taastuma. ✹

👉 Broneeri oma aeg sĂ”numites vĂ”i profiilis asuval lingil.

#stressijuhtimine #elustiilinÔustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
Varjatud pÔhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid
Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (vÔitle vÔi pÔgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. 

Miks seda nii raske mÀrgata on? 
See ei tĂ€henda alati paanikat ega kĂ€te vĂ€risemist. Sageli varjub see hoopis „kĂ”rge funktsionaalsuse“ taha: 

đŸ’Ș oled produktiivne
đŸ’Ș jooksed ringi ja tegutsed 
 

aga su keha maksab selle eest kÔrget hinda.

Columbia ĂŒlikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud vĂ€lja midagi erakordset: meie psĂŒhholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jĂ”ujaamade – struktuuri ja funktsiooni.

Mis seda pÔhjustab?
Keha ei vii hĂ€ireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud nĂ€itavad, et igapĂ€evased pisiasjad – krooniline ĂŒletöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lĂ”petavad energia tootmise ja lĂŒlituvad ĂŒmber ellujÀÀmisreĆŸiimile. Tulemuseks on pidev vĂ€simus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. 

Samm astuda sellest nĂ”iaringist vĂ€lja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nĂ”ustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapĂ€evastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning Ă”petame su keha uuesti pĂ€riselt puhkama ja taastuma. ✹

👉 Broneeri oma aeg sĂ”numites vĂ”i profiilis asuval lingil.

#stressijuhtimine #elustiilinÔustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
Varjatud pÔhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid
Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (vÔitle vÔi pÔgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. 

Miks seda nii raske mÀrgata on? 
See ei tĂ€henda alati paanikat ega kĂ€te vĂ€risemist. Sageli varjub see hoopis „kĂ”rge funktsionaalsuse“ taha: 

đŸ’Ș oled produktiivne
đŸ’Ș jooksed ringi ja tegutsed 
 

aga su keha maksab selle eest kÔrget hinda.

Columbia ĂŒlikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud vĂ€lja midagi erakordset: meie psĂŒhholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jĂ”ujaamade – struktuuri ja funktsiooni.

Mis seda pÔhjustab?
Keha ei vii hĂ€ireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud nĂ€itavad, et igapĂ€evased pisiasjad – krooniline ĂŒletöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lĂ”petavad energia tootmise ja lĂŒlituvad ĂŒmber ellujÀÀmisreĆŸiimile. Tulemuseks on pidev vĂ€simus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. 

Samm astuda sellest nĂ”iaringist vĂ€lja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nĂ”ustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapĂ€evastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning Ă”petame su keha uuesti pĂ€riselt puhkama ja taastuma. ✹

👉 Broneeri oma aeg sĂ”numites vĂ”i profiilis asuval lingil.

#stressijuhtimine #elustiilinÔustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
Varjatud pÔhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid
Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (vÔitle vÔi pÔgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. 

Miks seda nii raske mÀrgata on? 
See ei tĂ€henda alati paanikat ega kĂ€te vĂ€risemist. Sageli varjub see hoopis „kĂ”rge funktsionaalsuse“ taha: 

đŸ’Ș oled produktiivne
đŸ’Ș jooksed ringi ja tegutsed 
 

aga su keha maksab selle eest kÔrget hinda.

Columbia ĂŒlikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud vĂ€lja midagi erakordset: meie psĂŒhholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jĂ”ujaamade – struktuuri ja funktsiooni.

Mis seda pÔhjustab?
Keha ei vii hĂ€ireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud nĂ€itavad, et igapĂ€evased pisiasjad – krooniline ĂŒletöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lĂ”petavad energia tootmise ja lĂŒlituvad ĂŒmber ellujÀÀmisreĆŸiimile. Tulemuseks on pidev vĂ€simus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. 

Samm astuda sellest nĂ”iaringist vĂ€lja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nĂ”ustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapĂ€evastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning Ă”petame su keha uuesti pĂ€riselt puhkama ja taastuma. ✹

👉 Broneeri oma aeg sĂ”numites vĂ”i profiilis asuval lingil.

#stressijuhtimine #elustiilinÔustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
Varjatud pÔhjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid
Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (vÔitle vÔi pÔgene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. 

Miks seda nii raske mÀrgata on? 
See ei tĂ€henda alati paanikat ega kĂ€te vĂ€risemist. Sageli varjub see hoopis „kĂ”rge funktsionaalsuse“ taha: 

đŸ’Ș oled produktiivne
đŸ’Ș jooksed ringi ja tegutsed 
 

aga su keha maksab selle eest kÔrget hinda.

Columbia ĂŒlikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud vĂ€lja midagi erakordset: meie psĂŒhholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jĂ”ujaamade – struktuuri ja funktsiooni.

Mis seda pÔhjustab?
Keha ei vii hĂ€ireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud nĂ€itavad, et igapĂ€evased pisiasjad – krooniline ĂŒletöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lĂ”petavad energia tootmise ja lĂŒlituvad ĂŒmber ellujÀÀmisreĆŸiimile. Tulemuseks on pidev vĂ€simus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. 

Samm astuda sellest nĂ”iaringist vĂ€lja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nĂ”ustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapĂ€evastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning Ă”petame su keha uuesti pĂ€riselt puhkama ja taastuma. ✹

👉 Broneeri oma aeg sĂ”numites vĂ”i profiilis asuval lingil.

#stressijuhtimine #elustiilinÔustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Varjatud pĂ”hjus, mis kurnab sinu keha ilma, et sa sellest teaksid Paljud meist elavad kroonilises fight-or-flight (vĂ”itle vĂ”i pĂ”gene) seisundis, ilma et nad sellest ise arugi saaksid. Miks seda nii raske mĂ€rgata on? See ei tĂ€henda alati paanikat ega kĂ€te vĂ€risemist. Sageli varjub see hoopis „kĂ”rge funktsionaalsuse“ taha: đŸ’Ș oled produktiivne đŸ’Ș jooksed ringi ja tegutsed aga su keha maksab selle eest kĂ”rget hinda. Columbia ĂŒlikooli tuntud teadlane Dr. Martin Picard, kes uurib stressi ja rakkude vahelisi seoseid, on toonud vĂ€lja midagi erakordset: meie psĂŒhholoogiline stress muudab otseselt meie mitokondrite – rakkude jĂ”ujaamade – struktuuri ja funktsiooni. Mis seda pĂ”hjustab? Keha ei vii hĂ€ireseisundisse ainult suured kriisid. Dr. Picardi uuringud nĂ€itavad, et igapĂ€evased pisiasjad – krooniline ĂŒletöötamine, emotsionaalne isolatsioon, lahendamata pinged ja pidev mikrostress – saadavad rakutasandil signaali: „Me oleme ohus!“ Rakud lĂ”petavad energia tootmise ja lĂŒlituvad ĂŒmber ellujÀÀmisreĆŸiimile. Tulemuseks on pidev vĂ€simus, „ajuudu“ ja vahel ka seletamatud isud. Samm astuda sellest nĂ”iaringist vĂ€lja algab teadlikust eluviisi ja stressi juhtimisest. Tule stressijuhtimise ja elustiili nĂ”ustamisele – vaatame koos otsa Sinu igapĂ€evastele harjumustele, toitumisele ja stressoritele ning Ă”petame su keha uuesti pĂ€riselt puhkama ja taastuma. ✹ 👉 Broneeri oma aeg sĂ”numites vĂ”i profiilis asuval lingil. #stressijuhtimine #elustiilinĂ”ustamine #tervisliktoitumine #vaimnetervis #stress
1 week ago
View on Instagram |
3/9
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Viimasel ajal jĂ”uab minu juurde jĂ€rjest rohkem naisterahvaid, kellel on probleeme nĂ”rkade kĂŒĂŒnte ja juustega. Miks see nii on ja kas see vĂ”ib olla seotud toitumise ja eluviisiga? Vastuseks on jah. Kui kehal on stress vĂ”i on tal millestki puudus, suunatakse ressursid esimesena elutĂ€htsatesse organitesse ning juuksed ja kĂŒĂŒned jĂ€etakse lihtsalt nĂ€lga. Aga mis on siis need tĂ€htsad ained, mida keha vajab piisavas koguses, et kasvatada terveid juukseid ja kĂŒĂŒsi? đŸŒ±Raud – uuringud nĂ€itavad otsest seost madala ferritiini (spetsiaalne valk kehas, mis hoiustab rauda) ja juuste vĂ€ljalangemise vahel. Raua allikad on nĂ€iteks: maks, kana, veiseliha, kĂ”rvitsaseemned. đŸŒ±Valk – allikateks on nt: erinevad kalad, liha, muna. đŸŒ±Tsink – kĂ”rvitsaseemned, mereannid (sh krevetid). đŸŒ±Seleen – brasiilia pĂ€hklid, mereannid, kala, munad. đŸŒ±Vitamiin D – rasvane kala (nĂ€iteks lĂ”he), muna, maks. đŸŒ±B12 – vitamiin B12 mĂ€ngib vĂ”tmerolli punaste vereliblede loomes ja DNA sĂŒnteesis. Kui B12 on kehas vĂ€he, on hĂ€iritud rakkude jagunemine juuksefolliikulis ning hapniku transport peanahka ja kĂŒĂŒnemaatriksisse. B12 leitub nĂ€iteks: kala, mereannid, juust, maks. đŸŒ±RĂ€ni – rĂ€ni toimib juuste ja kĂŒĂŒnte puhul justkui “liimina” ja tagab kĂŒĂŒntele tugevuse ja painduvuse ning annab juustele elastsuse ja lĂ€ike. Leidub nĂ€iteks: kaer, hirss, paprika, lehtsalatid. Kas sinu menĂŒĂŒ sisaldab neid toiduaineid? Kui aga tahad tahad pĂ€riselt ilusaid juukseid ja kĂŒĂŒsi, siis tihti vaid teatud toitainete lisamisest menĂŒĂŒsse ei piisa. On veel mĂ”ned samatĂ€htsad tegevused, mis tagavad paremad tulemused – seega tule nĂ”ustamisele ja saame tuttavaks! #tugevadjuuksed #tugevadkĂŒĂŒned #toitumisnĂ”ustamine #toitumisnĂ”ustaja
1 week ago
View on Instagram |
4/9
See ongi pÔhjus, miks seda teen - et sina leiaksid enda jaoks need vastused, mida ammu otsinud oled.
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
See ongi pÔhjus, miks seda teen - et sina leiaksid enda jaoks need vastused, mida ammu otsinud oled.
2 weeks ago
View on Instagram |
5/9
Kas oled mĂ€rganud, et viimasel ajal rÀÀgitakse ĂŒha sagedamini viljakusprobleemidest?

See pole enam vaid kuulujutt – see on nĂŒĂŒdseks juba teaduslik fakt 🧬

Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured sĂŒsteemsed muutused algavad vĂ€ikestest signaalidest, mida me vĂ€ga tihti eirame.

NĂ€iteks – teadusuuringud nĂ€itavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul ĂŒle 50%.
See on selge mÀrk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta...

Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse.

Kas oled mÔelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jÔud kujundada tulevasi pÔlvkondi?

TĂ€ispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis.

#viljakus #viljatusnÔustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
Kas oled mĂ€rganud, et viimasel ajal rÀÀgitakse ĂŒha sagedamini viljakusprobleemidest?

See pole enam vaid kuulujutt – see on nĂŒĂŒdseks juba teaduslik fakt 🧬

Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured sĂŒsteemsed muutused algavad vĂ€ikestest signaalidest, mida me vĂ€ga tihti eirame.

NĂ€iteks – teadusuuringud nĂ€itavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul ĂŒle 50%.
See on selge mÀrk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta...

Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse.

Kas oled mÔelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jÔud kujundada tulevasi pÔlvkondi?

TĂ€ispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis.

#viljakus #viljatusnÔustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
Kas oled mĂ€rganud, et viimasel ajal rÀÀgitakse ĂŒha sagedamini viljakusprobleemidest?

See pole enam vaid kuulujutt – see on nĂŒĂŒdseks juba teaduslik fakt 🧬

Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured sĂŒsteemsed muutused algavad vĂ€ikestest signaalidest, mida me vĂ€ga tihti eirame.

NĂ€iteks – teadusuuringud nĂ€itavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul ĂŒle 50%.
See on selge mÀrk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta...

Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse.

Kas oled mÔelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jÔud kujundada tulevasi pÔlvkondi?

TĂ€ispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis.

#viljakus #viljatusnÔustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
Kas oled mĂ€rganud, et viimasel ajal rÀÀgitakse ĂŒha sagedamini viljakusprobleemidest?

See pole enam vaid kuulujutt – see on nĂŒĂŒdseks juba teaduslik fakt 🧬

Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured sĂŒsteemsed muutused algavad vĂ€ikestest signaalidest, mida me vĂ€ga tihti eirame.

NĂ€iteks – teadusuuringud nĂ€itavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul ĂŒle 50%.
See on selge mÀrk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta...

Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse.

Kas oled mÔelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jÔud kujundada tulevasi pÔlvkondi?

TĂ€ispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis.

#viljakus #viljatusnÔustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
Kas oled mĂ€rganud, et viimasel ajal rÀÀgitakse ĂŒha sagedamini viljakusprobleemidest?

See pole enam vaid kuulujutt – see on nĂŒĂŒdseks juba teaduslik fakt 🧬

Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured sĂŒsteemsed muutused algavad vĂ€ikestest signaalidest, mida me vĂ€ga tihti eirame.

NĂ€iteks – teadusuuringud nĂ€itavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul ĂŒle 50%.
See on selge mÀrk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta...

Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse.

Kas oled mÔelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jÔud kujundada tulevasi pÔlvkondi?

TĂ€ispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis.

#viljakus #viljatusnÔustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
Kas oled mĂ€rganud, et viimasel ajal rÀÀgitakse ĂŒha sagedamini viljakusprobleemidest?

See pole enam vaid kuulujutt – see on nĂŒĂŒdseks juba teaduslik fakt 🧬

Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured sĂŒsteemsed muutused algavad vĂ€ikestest signaalidest, mida me vĂ€ga tihti eirame.

NĂ€iteks – teadusuuringud nĂ€itavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul ĂŒle 50%.
See on selge mÀrk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta...

Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse.

Kas oled mÔelnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jÔud kujundada tulevasi pÔlvkondi?

TĂ€ispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis.

#viljakus #viljatusnÔustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Kas oled mĂ€rganud, et viimasel ajal rÀÀgitakse ĂŒha sagedamini viljakusprobleemidest? See pole enam vaid kuulujutt – see on nĂŒĂŒdseks juba teaduslik fakt 🧬 Sain inspiratsiooni tuntud investorilt Jeremy Granthamil: suured sĂŒsteemsed muutused algavad vĂ€ikestest signaalidest, mida me vĂ€ga tihti eirame. NĂ€iteks – teadusuuringud nĂ€itavad, et meeste sperma kontsentratsiooni langus maailmas on 50 aasta jooksul ĂŒle 50%. See on selge mĂ€rk meie elukeskkonna ja elustiili muudatuste kohta... Viljakus ei ole midagi, mida saab "korda teha" viimasel minutil. Pigem on see strateegiline investeering sinu enda bioloogiasse. Kas oled mĂ”elnud, et sinu toidulaual ja elustiililil on jĂ”ud kujundada tulevasi pĂ”lvkondi? TĂ€ispikk artikkel ja viited teadusuuringutele sinutoit.ee blogis. #viljakus #viljatusnĂ”ustamine #teadus #toitumine #elustiil #tervis #mehetervis #naistetervis #bioloogia #teadliktoitumine #investeeriendasse
2 weeks ago
View on Instagram |
6/9
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
VĂ€ikesed muudatused :) Alates 22.06 ma enam Ülemiste Citys vastuvĂ”tte ei tee. Endiselt aga saad aega broneerida lĂ€bi sinutoit.ee lehe ja Reval Sport kodulehe. Taustal olen otsimas uut mĂ”nusat ja hubast ruumi kesklinna piirkonnas, mida saaks vajaduspĂ”hiselt (vahel ka nĂ€dalavahetustel) nĂ”ustamisteks kasutada. Kui tead mĂ”nd sellist, anna mĂ€rku â˜ș. Olen juba ette tĂ€nulik iga mĂ”tte eest! #toitumisnĂ”ustamine #toitumine #tervisliktoitumine #kaalustalla #sinutoit
4 weeks ago
View on Instagram |
7/9
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Optimeerid oma aega ja investeeringuid? Aga kas optimeerid ka oma seedimist – oma aju peamist kĂŒtusetehast? đŸ«Ł Aeg suunata tĂ€helepanu “kiire kĂŒtuse tankimiselt” keha efektiivsusele. Miks? Kiiresti söömine on sinu kognitiivse vĂ”imekuse ja energia salajane lekkeallikas. Miks see nii on? Vaatame korraks kapoti alla (biokeemiasse): 1ïžâƒŁ SĂŒmpaatiline vs. parasĂŒmpaatiline reĆŸiim (fight or flight) Kui neelad toidu alla kiirustades (vĂ”i ekraani vaadates), on su keha pigem stressireĆŸiimis. SĂŒljeeritus vĂ€heneb, maohappe ja seedeensĂŒĂŒmide tootmine on pĂ€rsitud. Tulemus? Toit ei lagune korralikult, mis vĂ”ib tĂ”sta seedekoormust ja suurendada pĂ”letikku kehas. See omakorda soodustab pĂ€rastlĂ”unast energiakriisi ja “ajudu”. Kaotad fookust just siis kui peaksid tegema pĂ€eva tĂ€htsaimaid otsuseid. 2ïžâƒŁ Hormonaalne viivitus KĂŒllastustunnet reguleerivatel hormoonidel (nagu nĂ€iteks leptiin) kulub ajju jĂ”udmiseks umbes 20 minutit. Kiiresti sĂŒĂŒes on limiit ammu ĂŒletatud enne kui keha pidurit tĂ”mbab. See omakorda vĂ”ib kaasa tuua veresuhkru Ameerika mĂ€ed – kiire energiasööst, millele jĂ€rgneb ka kiire krahh ja produktiivsuse kadu. 3ïžâƒŁ VagusnĂ€rvi (uitnĂ€rvi) sabotaaĆŸ Rahulik söömine ja pĂ”hjalik nĂ€rimine aktiveerivad vagusnĂ€rvi, mis viib keha taastavasse ja analĂŒĂŒtilisse “puhka ja seedi” seisundisse. Kiirustades blokeerid sa selle peamise lĂŒliti, mis hoiab su nĂ€rvisĂŒsteemi tasakaalus ja stressitaluvuse kĂ”rgena. đŸ’Œ SĂ”num tööandjatele ja juhtidele: Kultuur, kus lĂ”unasööki hinnatakse selle lĂŒhiduse jĂ€rgi, vĂ”ib maksta kĂ€tte meeskonna fookuses, loomingulisuses ja haiguspĂ€evades. Rahulik lĂ”unapaus ei ole ajakulu – see on strateegiline investeering ja kĂ”rge ROI-ga tegevus, mis aitab tagada, et sinu tiim on produktiivne ka kell viis Ă”htul, mitte ainult hommikul. 📚 Soovitus! Pane jĂ€rgmisel toidukorral telefon kĂ€est ja sulge sĂŒlearvuti. Tunneta maitseid ja Ă€ri iga suutĂ€it 20–30 korda. Testi seda kolm pĂ€eva ja jĂ€lgi oma fookuse taset pĂ€rastlĂ”unal. Söömine ei peaks olema vĂ”idujooks ajaga! Kuidas sina tavaliselt lĂ”unatad – kas nö jooksu pealt vĂ”i teadlikult aega vĂ”ttes? JĂ€ta kommentaaridesse! 👇 #toitumine #toitumiskoolitus #tervis #vĂ€simus #toitumisteadus
2 months ago
View on Instagram |
8/9
Ülemiste City Tervisekevade raames sain toreda vĂ”imaluse rÀÀkida teemal “Kuidas toituda tervislikult kiire elutempo korral”, et teha tervislikud valikud lihtsamaks ja kujundada nutikalt oma ĂŒmbrus nii, et see sinu tervise eesmĂ€rke toetab.

Oli ĂŒle ootuste osavĂ”tt ja ĂŒllatavalt kaasamĂ”tlev publik ✹. Seega suur aitĂ€h @ulemistecity ‘le selle vĂ”imaluse ja hea tervise propageerimise eest! đŸ€

#tervis #paremtervis #toitumine#toitumiskoolitus
@sinutoit
@sinutoit
•
Follow
Ülemiste City Tervisekevade raames sain toreda vĂ”imaluse rÀÀkida teemal “Kuidas toituda tervislikult kiire elutempo korral”, et teha tervislikud valikud lihtsamaks ja kujundada nutikalt oma ĂŒmbrus nii, et see sinu tervise eesmĂ€rke toetab. Oli ĂŒle ootuste osavĂ”tt ja ĂŒllatavalt kaasamĂ”tlev publik ✹. Seega suur aitĂ€h @ulemistecity ‘le selle vĂ”imaluse ja hea tervise propageerimise eest! đŸ€ #tervis #paremtervis #toitumine#toitumiskoolitus
3 months ago
View on Instagram |
9/9

  • Home
  • About
  • Contact

© 2026 Sinu Toit